Liiklusmärgid
Liiklusmärk (edaspidi – märk) on märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda.
Liiklusmärgid jagunevad järgmistesse rühmadesse:
- Hoiatusmärgid
- Eesõigusmärgid
- Keelu- ja mõjualamärgid
- Kohustusmärgid
- Osutusmärgid
- Juhatusmärgid
- Teeninduskohamärgid
- Lisateatetahvlid, edaspidi – tahvel (tahvlid).
- Teemärgistus
- Tunnusmärgid
- Reguleerija märguanded
Märgi mõju ajutine tühistamine
Märgil või selle osal näidatud liikluse korralduse kehtivuse peatab kaks sümmeetriliselt lõikuvat oranži musta äärisega kattelinti.Teemärgistus
joonis 1
joonis 2
joonis 3
joonis 4
joonis 5
joonis 6
joonis 7
joonis 8
joonis 9
joonis 10
joonis 11
joonis 12
märk 911
«Ühekordne pidevjoon»
1) eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikel lõikudel (joonis 1). Märgist ületada ei tohi;
2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (joonised 7, 8 ja 11). Märgist ületada ei tohi;
3) piirab sõiduteel alasid, millest üle sõita ei tohi, näiteks eraldussaared (joonised 9 ja 12);
4) tähistab parkimiskohti (joonis 12). Märgist tohib ületada manööverdamisel. Parkimiskoha otsas olevat märgist tohib ületada ka parkimiskohale sõites ja sealt ära sõites;
5) tähistab sõidutee äärt (joonised 2 ja 3). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt;
6) eraldab jalgratta- ja jalgteel jalgrataste liikluse jalakäijate liiklusest. Märgist ületada ei tohi (joonis 6).
märk 911a
«Kammjoon»
tähistab sõidutee äärt (joonis 4). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
märk 912
«Lai pidevjoon»
1) tähistab sõidutee äärt (joonis 10). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt;
2) eraldab sõidutee põhiradadest aeglustus- ja kiirendusraja lõikusid (joonised 7, 8, 9 ja 10). Märgist ületada ei tohi;
3) eraldab eri raja (jalgrattarada, ühissõidukirada, ühissõiduki- ja jalgrattarada) sõidutee muudest radadest (joonis 7). Märgist ületada ei tohi.
märk 913
«Kahekordne pidevjoon»
1) eraldab suunavööndeid kolme ja enama sõidurajaga teel (joonised 3, 7, 8 ja 9). Märgist ületada ei tohi;
2) tähistab äärmise parkimiskoha välisäärt (joonis 12). Märgist tohib ületada ainult manööverdamisel.
märk 914
«Pidev- ja katkendjoone ühend»
1) eraldab suunavööndeid kaherajalisel teel (joonised 1, 2, 5 ja 9);
2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (joonis 3);
3) tähistab sõidutee suunavööndeid eraldava pidevjoone katkestust kohas, kus seda joont tohib ületada ainult ühelt poolt, ning ühesuunalist sisse- ja väljasõidukohta (joonis 12); Märgist tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt tohib seda teha ainult möödasõitu või ümberpõiget lõpetades.
märk 914
«Pidev- ja katkendjoone ühend»
1) eraldab suunavööndeid kaherajalisel teel (joonised 1, 2, 5 ja 9);
2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (joonis 3);
3) tähistab sõidutee suunavööndeid eraldava pidevjoone katkestust kohas, kus seda joont tohib ületada ainult ühelt poolt, ning ühesuunalist sisse- ja väljasõidukohta (joonis 12); Märgist tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt tohib seda teha ainult möödasõitu või ümberpõiget lõpetades.
märk 915
«Eraldussaar»
tähistab sõitmiseks keelatud alasid ja osutab oma kaldjoontega sõidusuundadele järgmiselt: märgis 915 eraldab suunavööndeid (joonis 9).
Märgist 915 piirab märgis 911 „Ühekordne pidevjoon“, märgis 911a „Kammjoon“ või märgis 912 „Lai pidevjoon“.
Märgisest 915 üle sõita ei tohi.
märk 916
«Eraldussaar»
tähistab sõitmiseks keelatud alasid ja osutab oma kaldjoontega sõidusuundadele järgmiselt: märgis 916 lahutab pärisuunavööndi sõiduradasid (joonised 8, 9 ja 10).
Märgist 916 piirab märgis 911 „Ühekordne pidevjoon“, märgis 911a „Kammjoon“ või märgis 912 „Lai pidevjoon“.
Märgisest 916 üle sõita ei tohi.
märk 917
«Eraldussaar»
tähistab sõitmiseks keelatud alasid ja osutab oma kaldjoontega sõidusuundadele järgmiselt: märgis 917 liidab pärisuunalisi sõiduradasid (joonised 8, 9 ja 10).
Märgist 917 piirab märgis 911 „Ühekordne pidevjoon“, märgis 911a „Kammjoon“ või märgis 912 „Lai pidevjoon“.
Märgisest 917 üle sõita ei tohi.
märk 921
«Lühikeste kriipsudega katkendjoon»
kriipsu pikkus on kolm korda väiksem kui kriipsudevahe:
1) eraldab suunavööndeid kaherajalisel teel (joonis 5), jalgrattateel (joonis 7) ning jalgratta- ja jalgteel;
2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (joonised 3, 4, 7, 8, 10 ja 11).
Märgist 921 tohib ületada mõlemalt poolt.
märk 921a
«Lühikeste kriipsudega katkendjoon»
kriipsu pikkusega 1 m ja kriipsude vahega 2 m, tähistab sõidutee äärt (joonised 9 ja 11).
Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
märk 922
«Pikkade kriipsudega katkendjoon»
kriipsu pikkus on kolm korda suurem kui kriipsudevahe:
1) teatab suunavööndeid või pärisuunavööndis sõiduradasid eraldava märgise 911 „Ühekordne pidevjoon“ (joonised 7, 8, 11 ja 12), märgise 913 „Kahekordne pidevjoon“ (joonis 9) või märgise 914 „Pidev- ja katkendjoone ühend“ (joonised 1 ja 5) lähedusest (peatsest saabumisest);
2) eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikul kohal ja enne seda.
Märgist 922 tohib ületada mõlemalt poolt.
märk 923a
«Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon»
kriipsu pikkusega ja kriipsudevahega 0,5 m, tähistab sõiduradasid ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal, kus on vaja rõhutada liikumissuunda (joonised 7 ja 8). Märgisega võib olla tähistatud ülekäigukoht.
Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
märk 923b
«Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon»
kriipsu pikkusega ja kriipsudevahega 1 m ning kriipsu laiusega 10 cm:
1) tähistab sõidutee äärt tähistava märgise 911 „Ühekordne pidevjoon“ katkestust ristmikul või mahasõidukohas (joonis 2);
2) tähistab sõidutee äärt teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h või alla selle (joonis 5).
Märgist 923b tohib ületada mõlemalt poolt.
märk 923c
«Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon»
kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 1 m ning kriipsu laiusega 20 cm:
1) tähistab sõidutee äärt tähistava märgise 912 „Lai pidevjoon“ katkestust ristmikul või mahasõidukohas;
2) tähistab ühissõidukiraja ning ühissõiduki- ja jalgrattaraja algust ja lõppu (joonis 7).
Märgist 923c tohib ületada mõlemalt poolt.
märk 923d
«Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon»
kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 3 m, eraldab eri raja (jalgrattarada, ühissõidukirada, ühissõiduki- ja jalgrattarada) sõidutee põhiradadest (joonised 7 ja 8).
Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
märk 924
«Lai katkendjoon»
kriipsu pikkusega 1 m ja kriipsude vahega 3 m, eraldab aeglustus- ja kiirendusrada sõidutee põhiradadest (joonised 7, 8, 9 ja 10). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
märk 925
«Kahekordne katkendjoon»
eraldab muutsuunaliiklusega sõidurada naabersõidurajast (joonis 4).
Kui niisuguse raja kohal:
1) suunamuutefooris põleb roheline nool, tohib märgist, mis eraldab pärisuunalist sõidurada, ületada mõlemalt poolt;
2) suunamuutefoori vahesektsioonis on süttinud kollane nool, peab märgise kohe ületama noole suunas;
3) suunamuutefoor lülitatakse välja või seda foori ei ole, tohib ületada ainult märgist, mis asub juhist paremal.
märk 931
«Peatumiskeelu joon»
tähistab kohta, kus sõidukite peatamine ja parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele (joonis 11) või äärekivile.
märk 932
«Parkimiskeelu joon»
kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 1 m, tähistab kohta, kus sõidukite parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele (joonis 11) või äärekivile.
märk 933
«Ühissõidukipeatus»
tähistab ühistransporditeenust osutavate busside, trollide või taksode peatuskohta (joonis 11). Märgis on kollane. Märgisel ei tohi sõidukit peatada, kui see takistab D-kategooria ühissõidukite või taksode liiklust.
märk 934
«Parkimiskeelu ala»
tähistab alasid, kus on vaja täiendavalt tuua esile parkimiseks keelatud piirkonnad, näiteks kohad, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid (hooviväravate esised teelõigud parkimiskohtade vahel, kaubalaadimise kohad ja muud sellised).
Märgis on kollane.
Märgisel on sõidukite parkimine keelatud.
märk 935
«Jalakäijate hoiatusjoon»
tähistab märgiga 541a „Bussi- või trollipeatus” või märgiga 541b „Trammipeatus” tähistatud peatuskohas ala piiri, kus on ohutu oodata peatusse saabuvat ühissõidukit.
märk 941
«Stoppjoon»
osutab sõiduki peatamise kohale foori keelava tule (joonis 8), reguleerija keelava märguande või raudteeülesõidukoha suletud tõkkepuu korral või märgi 222 „Peatu ja anna teed“ juures (joonis 2).
märk 942
«Stoppjoone eeltähis»
hoiatab lähenemisest märgisele 941 „Stoppjoon“, mida kasutatakse koos märgiga 222 „Peatu ja anna teed“ (joonis 2).
märk 943
«Teeandekoht»
osutab sõiduki peatamise kohale, kui peatumine on vajalik tee andmiseks sõidueesõigusega teel või peateel sõitvale juhile (joonised 2, 7 ja 9). Kasutatakse koos märgiga 221 „Anna teed“.
märk 943a
«Teeandekoht»
osutab sõiduki peatamise kohale, kui peatumine on vajalik tee andmiseks aeglustusrajal (joonis 9), samaliigiliste teede ristmikul, märkide 231 „Vastassuuna eesõigus“ ja 555 „Ootekoht“ korral, reguleerimata ülekäiguraja ees (joonis 11) või tõkkepuuta raudteeülesõidukoha ees.
märk 944
«Teeandekoha eeltähis»
hoiatab lähenemisest märgisele 943 „Teeandekoht“, mida kasutatakse koos märgiga 221 „Anna teed“ (joonis 2).
märk 945a
«Ülekäigurada»
tähistab reguleerimata ülekäigurada või niisugust reguleeritavat ülekäigurada, kus foori ei kasutata ööpäev läbi (joonis 8).
märk 945b
«Ülekäigurada»
tähistab reguleerimata ülekäigurada või niisugust reguleeritavat ülekäigurada, kus foori ei kasutata ööpäev läbi (joonis 8).
Märgise 945b nooled näitavad jalakäija liikumise suunda (joonis 11).
märk 946a
«Lõikumine jalgratta- ja jalgteega»
tähistab märgiga 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ tähistatud jalgratta- ja jalgtee lõikumiskohta.
märk 946b
«Lõikumine jalgratta- ja jalgteega»
tähistab märgiga 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ tähistatud jalgratta- ja jalgtee lõikumiskohta.
märk 946c
«Lõikumine jalgratta- ja jalgteega»
tähistab märgiga 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ tähistatud jalgratta- ja jalgtee lõikumiskohta.
märk 946d
«Lõikumine jalgratta- ja jalgteega»
tähistab märgiga 433 või 434 „Jalgratta- ja jalgtee” tähistatud jalgratta- ja jalgtee lõikumiskohta.
märk 947
«Fooriga ülekäigurada»
tähistab reguleeritavat ülekäigurada või reguleeritavat jalgratta- ja jalgteega lõikumise kohta (joonis 8).
Märgis võib tähistada ka sellist reguleeritavat ülekäigurada või reguleeritavat jalgratta- ja jalgteega lõikumise kohta, kus foori ei kasutata ööpäev läbi.
märk 948
«Lõikumine jalgrattateega»
tähistab jalgrattatee või jalgrattaraja sõiduteega lõikumise kohta (joonis 7).
märk 949a
«Parkimisala»
tähistab märgiga 387 „Parkimisala“ tähistatud parkimisala piiri (joonis 9).
Märgis on sinine.
märk 949b
«Kiiruspiirangu ala»
tähistab märgiga 382 „Kiiruspiirangu ala“ tähistatud kiiruspiirangu ala piiri (joonis 9).
Märgis on punane.
märk 949c
«Õueala»
tähistab märgiga 573 „Õueala“ tähistatud õueala piiri.
Märgis on punane.
märk 949d
«Sõiduteede lõikumisala»
tähistab sõiduteede lõikumisala või sõiduteede lõikumisalal teatud sõiduradade lõikumisalasid.
märk 949e
«Jalgratturite ooteala»
on kahe järjestikuse stoppjoone vaheline ala jalgratturitele, kergliikuri-, pisimopeedi- ja mopeedijuhtidele sõiduraja vahetamiseks ning lubava fooritule ootamiseks.
märk 949g
«Pikivahe»
tähistab heades ilmastiku- ja teeoludes üksteise järel ühtlaselt liikuvate sõidukite vahelist vähimat nõutud pikivahet suurimal lubatud sõidukiirusel. Pikivahe nõue on täidetud, kui tagaliikuv sõidukijuht näeb enda ja eesliikuva sõiduki vahel vähemalt kahte märgistuspunkti.
märk 951-959
«Suunanool»
Märgised 95 näitavad sõidusuunda (-suundi) sõidurajalt (joonised 7, 8 ja 9). Äärmiselt vasakpoolselt rajalt vasakpööret osutav nool lubab ka tagasi pöörata. Ristkülikuga nooled 957 kantakse teekattele enne lõikumist teega, mille lähimale sõiduteele ei tohi pöörata (joonis 7). Kõrvalepööret osutavad kahe noolega märgised 958 viitavad kahele järjestikulisele pöördekohale.
märk 951-959
«Suunanool»
Märgised 95 näitavad sõidusuunda (-suundi) sõidurajalt (joonised 7, 8 ja 9). Äärmiselt vasakpoolselt rajalt vasakpööret osutav nool lubab ka tagasi pöörata. Ristkülikuga nooled 957 kantakse teekattele enne lõikumist teega, mille lähimale sõiduteele ei tohi pöörata (joonis 7). Kõrvalepööret osutavad kahe noolega märgised 958 viitavad kahele järjestikulisele pöördekohale.
märk 961-962
«Kaarnool»
Märgised 96 osutavad lõppevale sõidurajale või lõppevale kiirendusrajale (joonised 9 ja 10) või möödasõiduvõimalusega teelõigu lõppemisele (joonis 5) ja näitavad ümberreastumise või pärisuunavööndisse naasmise suunda.
Märgis 961a või 962a võib olla lõppeva sõiduraja või lõppeva kiirendusraja lõpunool vastavalt märgise 961 või 962 asemel (joonis 10).
märk 963
«Liikumissuuna nool»
osutab jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel liiklejate liikumissuunale.
märk 971a
«Samaliigiliste teede ristmik»
tähistab samaliigiliste teede ristmikku.
märk 971b
«Teeületuskoha eeltähis»
teatab märgiste 945 „Ülekäigurada“, märgiste 946 „Lõikumine jalgratta- ja jalgteega“ või märgise 948 „Lõikumine jalgrattateega“ või ülekäigukoha lähedusest (peatsest saabumisest) (joonis 11).
märk 972
«Tee number»
osutab tee numbrile. Täht E osutab Euroopa teedevõrgu teele (joonis 10).
märk 973
«Ühissõidukirada»
tähistab märgiga 525a „Ühissõidukirada“ osutatud ühissõidukirada (joonis 7), märgiga 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada“ osutatud ühissõiduki- ja jalgrattarada või ühissõiduki peatuskoha teelaiendit.
märk 974
«Jalgtee»
tähistab märgiga 432 „Jalgtee“ osutatud jalgteed ning märgiga 433, 434 või 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ osutatud jalgratta- ja jalgteed või selle osa (joonis 6).
märk 975
«Jalgrattatee»
1) tähistab märgiga 431 „Jalgrattatee“ osutatud jalgrattateed (joonis 7) ning märgiga 433, 434 või 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ osutatud jalgratta- ja jalgteed või selle osa (joonis 6);
2) tähistab sõiduteel jalgrattarada (joonis 8).
märk 976a
«Puudega inimese sõiduki parkimiskoht»
tähistab parkimiskohta, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart (joonis 12).
Märgis võib olla kantud siniseks värvitud taustale.
märk 976b
«Elektrisõiduki parkimiskoht»
tähistab parkimiskohta, mida tohib kasutada ainult täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukiga (joonis 12).
märk 977
«Künnise kaldpind»
tähistab vähendatud kiiruse hoidmiseks rajatud künnise, tõstetud ristmiku või tõstetud teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kaldpinda sõiduteel.
märk 978
«Suurim kiirus»
osutab teelõigul kehtestatud suurimale lubatud sõidukiirusele (km/h) (joonis 11).
märk 979a
«Täristi»
tähistab teelõiku, kus tuleb olla eriti tähelepanelik (sealjuures sõidukiiruse valikul) (joonis 11).
märk 979b
«Täristi»
tähistab teetööde lõigu algust. Märgis 979b on kollane.
märk 981a
«Kattehelkur»
on ette nähtud suunavööndeid ja pärisuunavööndis sõiduradasid eraldavate teekattemärgiste esiletoomiseks pimeda ajal ja halva nähtavuse korral.
Märgisel 981a on kaks valget helkurit.
märk 981b
«Kattehelkur»
on ette nähtud suunavööndeid ja pärisuunavööndis sõiduradasid eraldavate teekattemärgiste esiletoomiseks pimeda ajal ja halva nähtavuse korral.
Märgisel 981b on üks valge helkur.
märk 991k
«Tähispost»
tähistab tee või eraldusriba äärt tähistavaid tähisposte. Märgise kaldvööt langeb sõidutee poole. Märgise juures kasutatakse valgeid ja ohtlikus kohas (näiteks järsul langul, tee kitsenemisel, väikese raadiusega plaanikõverikul, järsakul, põrkepiirde ja ühissõiduki peatuskoha teelaiendi ulatuses, enne ja pärast raudteeülesõidukohta) kollaseid helkureid: sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul – kahte ringikujulist. Talutee või teega külgneva ala tee tähispostide helkurid on sinised ja ristkülikukujulised.
märk 991v
«Tähispost»
tähistab tee või eraldusriba äärt tähistavaid tähisposte. Märgise kaldvööt langeb sõidutee poole. Märgise juures kasutatakse valgeid ja ohtlikus kohas (näiteks järsul langul, tee kitsenemisel, väikese raadiusega plaanikõverikul, järsakul, põrkepiirde ja ühissõiduki peatuskoha teelaiendi ulatuses, enne ja pärast raudteeülesõidukohta) kollaseid helkureid: sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul – kahte ringikujulist. Talutee või teega külgneva ala tee tähispostide helkurid on sinised ja ristkülikukujulised.
märk 991v
«Tähispost»
tähistab tee või eraldusriba äärt tähistavaid tähisposte. Märgise kaldvööt langeb sõidutee poole. Märgise juures kasutatakse valgeid ja ohtlikus kohas (näiteks järsul langul, tee kitsenemisel, väikese raadiusega plaanikõverikul, järsakul, põrkepiirde ja ühissõiduki peatuskoha teelaiendi ulatuses, enne ja pärast raudteeülesõidukohta) kollaseid helkureid: sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul – kahte ringikujulist. Talutee või teega külgneva ala tee tähispostide helkurid on sinised ja ristkülikukujulised.
märk 992k
«Tähispost»
tähistab tee või eraldusriba äärt tähistavaid tähisposte. Märgise kaldvööt langeb sõidutee poole. Märgise juures kasutatakse valgeid ja ohtlikus kohas (näiteks järsul langul, tee kitsenemisel, väikese raadiusega plaanikõverikul, järsakul, põrkepiirde ja ühissõiduki peatuskoha teelaiendi ulatuses, enne ja pärast raudteeülesõidukohta) kollaseid helkureid: sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul – kahte ringikujulist. Talutee või teega külgneva ala tee tähispostide helkurid on sinised ja ristkülikukujulised.
märk 992s
«Tähispost»
tähistab tee või eraldusriba äärt tähistavaid tähisposte. Märgise kaldvööt langeb sõidutee poole. Märgise juures kasutatakse valgeid ja ohtlikus kohas (näiteks järsul langul, tee kitsenemisel, väikese raadiusega plaanikõverikul, järsakul, põrkepiirde ja ühissõiduki peatuskoha teelaiendi ulatuses, enne ja pärast raudteeülesõidukohta) kollaseid helkureid: sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul – kahte ringikujulist. Talutee või teega külgneva ala tee tähispostide helkurid on sinised ja ristkülikukujulised.
märk 992v
«Tähispost»
tähistab tee või eraldusriba äärt tähistavaid tähisposte. Märgise kaldvööt langeb sõidutee poole. Märgise juures kasutatakse valgeid ja ohtlikus kohas (näiteks järsul langul, tee kitsenemisel, väikese raadiusega plaanikõverikul, järsakul, põrkepiirde ja ühissõiduki peatuskoha teelaiendi ulatuses, enne ja pärast raudteeülesõidukohta) kollaseid helkureid: sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul – kahte ringikujulist. Talutee või teega külgneva ala tee tähispostide helkurid on sinised ja ristkülikukujulised.
märk 992v
«Tähispost»
tähistab tee või eraldusriba äärt tähistavaid tähisposte. Märgise kaldvööt langeb sõidutee poole. Märgise juures kasutatakse valgeid ja ohtlikus kohas (näiteks järsul langul, tee kitsenemisel, väikese raadiusega plaanikõverikul, järsakul, põrkepiirde ja ühissõiduki peatuskoha teelaiendi ulatuses, enne ja pärast raudteeülesõidukohta) kollaseid helkureid: sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul – kahte ringikujulist. Talutee või teega külgneva ala tee tähispostide helkurid on sinised ja ristkülikukujulised.
märk 993
«Äärekivi»
tähistab äärekive teepinnast kõrgema ohutussaare ja ooteplatvormi juures ning teekitsendil või väikese raadiusega plaanikõverikul.
märk 994
«Piirdehelkur»
tähistab tee ääres või eraldusribal olevat teepiiret. Sõidusuunast paremal ja sõidusuunast vasakul olevad märgised on samakujulised. Märgis on valge või kollane. Märgise kujutis võib olla ka teistsugune, kui määruse lisas 9 esitatud.
märk 995
«Markiirpost»
tähistab talvetingimustes tee äärt ja teel lume tõttu märkamatut takistust.
märk 996
«Painduv püsttähis»
tähistab liiklemiseks keelatud kohta ja selle post võib olla mistahes värvi.